Eessõna. Tegemist on põhikirja eelnõuga. Tekstis on välditud seaduse ümberkirjutamist. Kuna seadustega on korteriühistu tegevus piisavalt reguleeritud, on põhikirjas reguleeritud vaid küsimusi, mida seaduste sätted lubavad reguleerida. Uue põhikirja vastuvõtmine on tingimata vajalik. Sulgudes on märkused ja viited seadusele. PALUN TUTVUGE JA KUJUNDAGE OMA ARVAMUS.
1. Üldsätted
1.1 Korteriühistu ametlik nimi on Soo tn. 2 korteriühistu (edaspidi „Ühistu“). Registrikood 80068756. Täiendav nimi: KÜ Soo 2. Postiindeks 68204.
1.2 Ühistu eesmärgiks on korteriomandite kaasomandi eseme valitsemine. Ühistu valitseb aadressil Valga linnas Soo tn. 2 asuvat elamut ja selle juurde kuuluvat maatükki ning sellel asuvaid rajatisi.
1.3 Ühistu on eraõiguslik juriidiline isik. Ühistu liikmeteks on kõik Valgas, Soo tn. 2 korteriomanikud.
1.4 Ühistu majandusaasta algus on 01. jaanuar ja lõpp 31. detsember.
1.5 Koos eriomandi loomise kokkuleppega võivad kinnisasja kaasomanikud sõlmida eriomandi sisu kohta ka muid kokkuleppeid, määrata korteriühistu põhikirja tingimused ja kehtestada korteriühistu majanduskava. (KrtS § 5)
1.6 Põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud korteriomanikest või nende esindajatest. (MTÜS § 23)
2. Korteriomanike üldkoosolek. (Korteriomanike üldkoosolekule kohaldatakse KrtS-le lisaks ka MTÜS § 19 lõike 1 punktides 1–5 ja lõikes 2, §-des 20 ja 201, § 21 lõikes 31 ja lõigetes 6–9, § 22 lõigetes 1 ja 11, § 23 lõigetes 1 ja 2 ning §-s 25 sätestatut).
2.1 Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest. (KrtS § 20 (2) lubab sätestada ka teisiti)
2.1.1 Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus. Juhatus peab erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuma ka siis, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 korteriomanikest. ( MTÜS § 20 (3) lubab ka väiksemat esindatust). Üldkoosoleku kokkukutsumise tähtaeg on vähemalt 7 päeva (MTÜS 20 (5) lubab tähtaega pikendada)
2.1.2 Vähemalt 1/5 mittetulundusühingu liikmetest võivad nõuda täiendavate küsimuste võtmist päevakorda. Iga küsimuse kohta tuleb esitada põhjendus. (MTÜS § 20 prim (2). Liikmed võivad antud õigust kasutada mitte hiljem kui 3 päeva pärast üldkoosoleku kutse avaldamist (MTÜS § 20 prim (3).
2.1.3 Kui esmane üldkoosolek osutub otsustusvõimetuks kvoorumi puudumise tõttu, kutsub juhatus kokku sama päevakorraga uue üldkoosoleku, mille korduv kokkukutsumine ei ole lubatud. Vajadusel kutsutakse kokku järgmine esmane üldkoosolek, mille päevakord on muudetud ja/või korteriomanikud paremini informeeritud.
2.2 Üldkoosoleku kokkukutsumise teates avaldatakse koosoleku läbiviimise aeg, koht ja juhatuse poolt määratud päevakord ning ühistu liikmete nõutud päevakorra täiendus koos põhjenduse ja otsuse eelnõuga. (MTÜS §20pr (1))
2.3 Üldkoosoleku kokkukutsumise teade ja dokumentidega tutvumise kord avaldatakse teadete tahvlil vähemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. (MTÜS § 20 (5). (NB! Seda võib ka muuta). Korteriomanikele, kes ei ela Soo tn. 2 elamus, edastatakse üldkoosoleku kokkukutsumise kutse ja koosolekul vastuvõtmisele/kinnitamisele kuuluvad põhikirja eelnõu, majandusaasta aruanne ja majanduskava e-posti teel. (MTÜS § 20 lg 6)
2.4 Sama isiku poolt volikirja alusel esindatavate korteriomanike lubatud määr on 1 (üks) korteriomanik. (KrtS § 22 (5) lubab määra muuta)
2.5 Korteriomandi kaasomandi osa eseme tavapärase valitsemise küsimuste üle otsustavad korteriomanikud häälteenamuse alusel. (KrtS § 35 lg 1)
2.6 Korteriomanike üldkoosolekul on igal korteriomanikul on üks hääl sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust. (§ 22 (1)
2.7 Üldkoosoleku protokoll tehakse kõikidele korteriomanikele teatavaks 14 kalendripäeva jooksul. Protokollitud otsused avalikustatakse kodulehe vahendusel või teadete tahvlil 7-e kalendripäeva vältel. (NB! See on täiendav säte).
2.8 Otsuse vastuvõtmine koosolekut kokku kutsumata (KrtS 21 lg 3 )
2.8.1 Üldkoosolekut kokku kutsumata koosolek on otsustusvõimeline kui osalejate arv vastab põhikirja p. 2.1 nõuetele, otsuste vastuvõtmine toimub häälteenamuse alusel.
2.8.2 Kokku kutsumata koosoleku puhul saadetakse korteriomanikele otsuse eelnõu kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
2.8.3 Minimaalne tähtaeg otsuse eelnõu kohta oma seisukoha esitamiseks on seitse päeva.
(Korteriühistu juhatusele kohaldatakse lisaks KrtS-le ka MTÜS § 26 lõikes 2 ning §-des 27–29 ja 32 sätestatut)
3.1 Juhatusel võib olla 1 – 5 liiget. (KrtS § 24 lg 2). Juhatuse liikmed valitakse üldkoosoleku poolt häälteenamuse alusel.
3.2 Ilma juhatuse kollegiaalse otsuseta ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, kui üldkoosolek käsitletavat tehingut/kohustust heaks ei kiida. (KrtS § 24)
3.3 Juhatus võib sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta ühistule kohustusi ainult kinnitatud majanduskava alusel.
3.4 3.4 Juhatuse esimehega sõlmitakse juhatuse liikme leping. Makstava tasu suurus ja maksmise kord määratakse üldkoosoleku otsusega. Tasu suurus sõltub majanduskavas fikseeritud tööde aastamahust. Tasu võib määrata ka tagasiulatuvalt. (MTÜS § 28.1 lg.1)
3.5 Juhatuse liikmed võivad esindada korteriühistut ainult ühiselt. Kolmandate isikute suhtes kehtib piirang ainult siis, kui see on kantud registrisse. (MTÜS § 27 lg 2)
3.6 Ühistu ja juhatuse liikme vahel tehtud tehing on tühine, kui üldkoosolek tehingut heaks ei kiida. See ei kehti tehingu kohta, mis tehakse ühistu igapäevases majandustegevuses kauba või teenuse turuhinna alusel. (MTÜS §27 lg 5).
3.7 Juhatuse esimees valitakse korteriühistu juhi koolituse läbinud kandidaatide hulgast tähtajaliselt 1 – 5 aastaks. (MTÜS § 28. (1.1) ja KrtS § 24 lõige 1). Korteriühistu juhi koolitust mitteläbinud kandidaadi võib valida juhatuse esimehe kohale mitte kauemaks kui üks aasta.
3.8 Juhatus peab andma korteriomanikele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel aruande rahaliste vahendite kulutamise ja reservfondi muutuste kohta. ( MTÜS §28 lg 5)
3.10 Üldkoosolek määrab juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamiseks revidendi, kes koostab revisjoni tulemuste kohta aruande ja esitab selle üldkoosolekule. (MTÜS § 34)
4. Kohustuste jaotus korteriomanike vahel majandamiskulude kandmisel.
4.1 Korteriühistu esitab ühistu liikmele andmed (nt. arve kujul) üldkoosoleku otsuse ja majanduskava alusel tehtava ettemakse ja kommunaalmaksete kohta iga kuu seitsmendaks kuupäevaks. Maksete tasumise tähtaeg on arvestuskuu viimane kuupäev (KrtS § 40 lg 2).
4.1.1 Külma vee kulu tehakse kindlaks veearvestite näitude alusel. Korterites tarbitud vee ja “üldvee” koguse õige arvestuse tagamiseks fikseeritakse veearvestite näidud kuu viimase päeva hommikul ja esitatakse juhatusele sama päeva jooksul.
4.2 Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades toimub majanduskulude jaotamine korteriomanike vahel järgmiselt:
halduskulud – korteriomandi 1 m2 kohta;
hoolduskulud – korteriomandi 1m2 kohta;
remondifond – korteriomandi 1m2 kohta;
üldelekter – korterite arvu (55 korterit) põhjal;
küte – korteriomandi 1 m2 kohta;
üldvesi – korterite arvu (55 korterit) alusel ;
vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tegelikule tarbimisele korteri veearvesti näitude alusel, näitude mitteesitamise korral vastavalt eelmise kuu tarbimisele;
Kanalisatsiooni ummistusest tekkinud kulud kantakse sõltuvalt ummistuse kohast:
1) püstakus – antud püstakut kasutavate korterite pindala alusel;
2) kõigi korterite poolt kasutataval lõigul – elamu kõigi korterite pindala alusel.
prügivedu– korteriomandi 1 m2 kohta;
valvekaamerate tasu – jaotatakse korteriomanike vahel, kelle enda või üürniku liiklusvahendi parkimine toimub ühistu parklas korteriomanike omavahelise kirjaliku kokkuleppe alusel. Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki eest tasu ei nõuta.
4.3 Korteriomanike kokkuleppe puudumisel toimub majanduskulude jaotamine KrtS § 40 (1) sätete alusel.
5. Majanduskava.
5.1 Majanduskavas määratakse kindlaks kaasomandi eseme majandamise kulud järgmiste kululiikide lõikes:
5.1.1 halduskulud (juhatuse liikme palgafond, raamatupidaja palgafond, kantseleikulud, pangateenustega seotud kulud, koolituskulud ja õigusabi kulud, audiitori või revisjoni kulud, halduslepingu maksumus täisteenuse ostmise puhul);
5.1.2 hoolduskulud (hooldustöötajate palgafond, töövahendite, materjalide, üldelektri ja üldvee maksumus ning hooldusfirmadega sõlmitud lepingukohased hoolduskulud);
5.1.3 remondifond (elamu remondikulud),
5.1.4 Laenu tagasimakse (laenu teenindamise kulu vastavalt laenulepingu tingimustele ja tagasimakse graafikule);
5.1.5 Reservkapitali sissemaksed).
5.2 Majanduskavas näidatakse soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning üldelektri hinnad ja nende tarbimise orienteeruvad kogused majanduskava kehtivuse perioodil.
5.3 Tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude tasumine toimub pärast kulude suuruse selgumist, mistõttu näidatakse majanduskavas ainult ülejäänud kulude suurus.
5.3 Juhatus esitab majanduskava üldkoosolekule kinnitamiseks enne majandusaasta algust. Majanduskava tagasiulatuv kinnitamine ei ole lubatud.
5.4 Kui kehtivas, üldkoosoleku poolt kinnitatud majanduskavas, on kava erakorraline pikendamine mingi ajaperioodi võrra lubatud, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kinnitamiseni. (Täiendav säte)
5.5 Kehtivat majanduskava võib üldkoosolek korrigeerida juhatuse ettepanekul.
Majandusaasta aruanne.
6.1 Majandusaasta aruande koostamise eest vastavalt Raamatupidamise Toimkonna juhendi RTJ 14 ja Eesti hea raamatupidamistava kohaselt vastutab juhatus, pöörates enim tähelepanu tegelike rahaliste kulutuste õigele ja detailsele esitamisele.
6.2 Aruande lisades esitatakse informatsioon korteriomanikelt laekunud tasude (haldustasud, hooldustasud, remonditasud, reservfond jne) kohta, vahendatud tasud kütte, üldelektri, vee ja kanalisatsiooni, prügiveo jne. eest ning toetustest laekunud tulu ja kulu projektide lõikes.
6.3 Aastaaruandele lisatakse korteriühistu raamatupidamise aastaaruande revisjoni arvamus. (KrtS § 51 lg 2).
7. Järelevalve.
7.1 Järelevalvet juhatuse tegevuse üle teostab üldkoosoleku poolt määratud revisjon või audiitor (MTÜS §-s 34).
8. Täiendavad sätted (Põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega (§ 17)
8.1 Kui eriomandi ja kaasomandi eseme kasutamine on reguleerimata, lähtutakse korteriomaniku huvidest.
8.2 (SIIN ootame ettepanekuid täiendavate sätete lisamiseks).
Põhikiri on vastu võetud KÜ Soo 2 üldkoosoleku poolt ……. …………….. 2023.
Eelnõu koostas E.Rebane.
Kontaktid: Eino koduleht: https://www.einorebane.ee; e-post: einorebane@gmail.com; telefon 5047840.
Põhikiri (kehtiv)
KORTERIÜHISTU SOO 2 KEHTIV PÕHIKIRI
1. Korteriühistu nimi.1.1 Korteriühistu ametlik nimi on Korteriühistu SOO 2 (edaspidi “Ühistu”).2. Korteriühistu asukoht 2.1 Ühistu asukoht on Soo tn 2, Valga linn, postiindeks 68204.3. Korteriühistu tegevuse eesmärk3.1 Ühistu on mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning Ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. 3.2 Ühistu eesmärgiks on elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine Ühistu liikmete poolt, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remontide teostamine ja elanike poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. 3.3 Ühistu on iseseisev juriidiline isik. Ta juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest, muudest Ühistu tegevust reguleerivatest õigusaktidest ning käesolevast põhikirjast. 3.4 Ühistu võib oma nimel omada varalisi ja mittevaralisi õigusi ning kanda kohustusi. Olla hagejaks või kostjaks kohtus. Ta võib omada eraldatud vara, iseseisvat bilanssi ja oma nimega pitsatit. 3.5 Ühistul on õigus avada oma arve pangas ning määrata kindlaks vastavalt tegelikkusele tariifid ja hinnad oma teenustele. 3.6 Ühistu valdab, kasutab ja käsutab iseseisvalt kogu talle kuuluvat vara. Tal on õigus maha kanda täielikult amortiseerunud või moraalselt vananenud põhivahendeid. 3.7 Ühistul on õigus sõlmida elamu remontimiseks, teenindamiseks ja korrashoiuks lepinguid juriidiliste ja füüsiliste isikutega või teha neid töid ise. 3.8 Vajaduse korral võib Ühistu kasutada tegevuses ka Ühistu liikmete isiklikke seadmeid, transpordivahendeid ja tööriistu ning materjale, hüvitades omanikule nende kasutamise kulud. 3.9 Ühistu ei vastuta oma liikmete kohustuste eest. 3.10 Ühistu majandusaasta algus on 01.jaanuar ja lõpp 31.detsember. 4. Korteriühistu liikmeks vastuvõtmise ning korteriühistust väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord; 4.1 Ühistu liikmeteks on, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates Ühistu kui juriidilise isiku tekkimisest kõik Soo 2 asuva elamu korteriomanikud. Korteriomanikuks on elamus asuva eluruumi või mitteeluruumi omanik. 4.2 Ühistu liikme poolt pärast korteri vallas- asjana või korteriomandina võõrandamist loetakse uus korteriomanik korteri endise omaniku asemel Ühistu liikmeks, ilma sellekohast avaldust esitamata, alates omandiõiguse/ ülemineku päevast. Eelmise korteriomaniku Ühistu liikmelisusest tulenevad varalised õigused ja kohustused lähevad üle uuele korteriomanikule-ühistuliikmele. Kui korteriomand kuulub mitmele omanikule, võetakse Ühistu liikmeks üks omanikest, vastavalt nendevahelisele kirjalikule kokkuleppele. Korteriomanike vaidlused liikmeks astumise üle lahendab kohus. 4.3 Ühistu liige arvatakse Ühistust välja juhatuse otsusega: 4.3.1 tema surma korral; 4.3.2 juriidilise isiku lõppemisel; 4.3.3 korteri ja selle mõttelise osa võõrandamisel. 5. Ühistu liikme õigused. 5.1 Ühistu liikmel on õigus: 5.1.1 vabalt võõrandada ja pärandada tema omanduses olevat korterit koos korteri suurusele vastava osamaksu ja õiguste ning kohustustega; 5.1.2 kasutada korterit sihtotstarbeliselt oma äranägemise järgi; 5.1.3 kasutada mõttelist osa selle sihtotstarbe järgi; 5.1.4 nõuda teistelt korteriomanikelt, et elamu ja korteriomandi mõttelise ning reaalosa valdamine ja kasutamine toimuks selle sihtotstarbe või kokkuleppeliste otsuste järgi vastavuses kõigi korteriomanike huvidega; 5.1.5 osa võtta Ühistu üldkoosolekust isiklikult või oma esindaja kaudu. Esindajaks võib olla lihtkirjaliku volituse alusel korteriomaniku abikaasa, täisealine perekonnaliige, korteri kaasomanik või teine Ühistu liige. Teised isikud ei saa olla esindajaks; 5.1.6 valida ja olla valitud Ühistu juht- ja kontrollorganitesse; 5.1.7 saada teavet Ühistu tegevuse ja juhatuse otsuste kohta Ühistu kodukorras (üldkoosolekul) määratud korras; 5.1.8 kasutada teisi mittetulundusühingute seaduses ja põhikirjas sätestatud õigusi, mis ei ole vastuolus Ühistu põhikirjaga. 6. Ühistu liikme kohustused, korteri majandamise kulude eest tasumise alused ja kord 6.1 Ühistu liige on kohustatud: 6.1.1 täitma Ühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi ja nõudeid ning Ühistu juht- ja kontrollorganite otsuseid; 6.1.2 kasutama korteriomandi mõttelist ja reaalosa vastavalt sihtotstarbele või üldkoosoleku otsustele ja kokkulepetele; 6.1.3 pidama kinni Ühistu üldkoosolekul kinnitatud kodukorrast, kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud sanitaar- ja tuleohutuseeskirjadest, eluruumide kasutamise ning hooldus- ja remondieeskirjadest oma korteris ja elamu üldkasutatavates kohtades; 6.1.4 tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaks määratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. 6.1.5 elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandiks olevate korteriomandite reaalosade üldpinna osale kõigi elamu korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. 6.1.6 maksete mittetähtaegsel tasumisel maksma iga viivitatud päeva eest viivist seaduses kehtestatud korra ja määra järgi. Viiviste tasumisest võib Ühistu liiget vabastada mõjuvatel põhjustel juhatus oma otsusega; 6.1.7 lubama siseneda oma korterisse juhatuse liikmel koos vastava spetsialistiga korteri korrasoleku ja mõõturite kontrollimiseks; 6.1.8 täitma liikme kohustusi ka ajutisel äraolekul, kui juhatuse otsusega ei ole sätestatud teisiti; 6.1.9 täitma teisi seadusandlusest tulenevaid kohustusi. 6.2 Korteri majandamise kulude eest tasumise alused ja kord 6.2.1Ühistu liige on kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Arvestuse aluseks võetakse: 6.2.2 Küte – vastavalt eelmisel kuul tarbitud elamu soojusarvesti näidule ja soojuse tarnija poolt esitatud arve summale korteriomandi 1 m2 kohta; 6,2,3 Üldelekter – vastavalt eelmisel kuul tarbitud üldelektri näitudele tarnija poolt esitatud arvele jagatuna korterite arvule; 6.2.4 Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt elaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel on õigus juhatusel vee ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt juhatuse otsusele; 6.2.5 Prügivedu – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteris elavate inimeste arvu põhjal; 6.2.6 Elamu remont – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele 6.2.7 Halduskulud – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele korteriomandi 1 m2 kohta; 6.2.8 Koristamine – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korterite arvule; 6.2.9 Üldvesi – vastavalt üldkoosoleku poolt vastuvõetud otsusele jagatuna korterite arvule; 6.2.10 Arve osutatud teenuste eest ja arvestatud sihtotstarbeliste maksete kohta esitatakse elanikule üks kord kuus hiljemalt 10. kuupäevaks. Arve pannakse elaniku postkasti. 7. Ühistu vara. 7.1 Ühistu vara tekib tema liikmete maksetest, riigi ja kohaliku omavalitsuse majandusabist ning muudest seadusega lubatud laekumistest. 7.2 Ühistu kapitali moodustab osa- ja sihtkapital. 7.3 Osakapital moodustub Ühistu liikmete osamaksude summast. 7.4 Ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. 8. Ühistu juhtimine ja juhtorganid. 8.1 Ühistu juhtorganid on üldkoosolek ja juhatus. 8.1.1 Ühistu üldkoosolek on kõrgeim juhtorgan. 8.1.2 Ühistu juhatus on Ühistu tegevuse juhtorgan üldkoosolekute vahelisel ajal. 8.1.3 Juhatus valitakse üldkoosoleku poolt ametisse üldkoosoleku poolt määratud ajaks, kuid mitte kauemaks kui viis aastat. 8.1.4 Juhatus on ühe kuni viieliikmeline. 8.1.5 Kui juhatus ei täida temale asetatud ülesandeid või on juhatuse volitused lõppenud, võivad Ühistu liikmed erakorralise üldkoosoleku kokku kutsuda samas korras juhatusega vastavalt p. 8.5.2 8.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub: 8.2.1 põhikirja muutmine, täiendamine, uue põhikirja vastuvõtmine; 8.2.2 Juhatuse valimine, kinnitamine, ennetähtaegne tagasikutsumine ja juhatuse arvulise koosseisu muutmine; 8.2.3 revidendi (revisjonikomisjoni) arvulise koosseisu kinnitamine ja revidendi (revisjonikomisjoni) valimine ja ennetähtaegne tagasikutsumine; 8.2.4 revidendi (revisjonikomisjoni) aruande kinnitamine; 8.2.5 majandusaasta aruande ja majandustegevuse aastakava kinnitamine; 8.2.6 osamaksu suurendamine ja vähendamine; 8.2.7 laenu võtmise otsustamine; 8.2.8 Ühistu kodukorra kinnitamine; 8.2.9 kõikides Ühistu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või muu organi pädevusse, otsuste vastu võtmine. 8.2.10 Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise otsustamine ja selles tehingus Ühistu esindaja määramine. 8 .3 Juhatus 8.3.1 Juhatuse valib üldkoosolek. 8.3.2 Mitmeliikmelise juhatuse korral valivad Juhatuse liikmed endi hulgast juhatuse esimehe, kelle töö tasustatakse vastavalt üldkoosolekul otsustatud viisil ja määral. 8.3.3 Juhatuse esimees korraldab juhatuse tööd. Juhatuse esimehe äraolekul asendab teda juhatuse otsusel üks Juhatuse liikmetest. 8.3.4 Juhatuse liige võib sõlmida ühistu nimel lepinguid ning võtta Ühistule kohustusi ainult juhatuse vastavasisulise otsuse alusel. 8.3.5 Ilma juhatuse kollegiaalse otsuseta Ühistu nimel teostatud tehingud ja/või võetud kohustused loetakse konkreetse juhatuse liikme isiklikuks kohustuseks, kui juhatus kollegiaalselt või üldkoosolek käsitletavat tehingut/kohustust heaks ei kiida. 8.3.6 Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist. 8.3.7 Juhatuse liikmed vastutavad nende pädevuses olevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmise eest seaduses sätestatud korras. 8.3.8 Ühistut võib esindada kõikides õigustoimingutes iga juhatuse liige üksinda, arvestades siinjuures seda, et käsitletavate õigustoimingute aluseks on juhatuse kui kollegiaalse organi otsus. Käsitletud nõudest võib kõrvale kalduda vaid erakorraliste asjaolude esinemisel. 8.3.9 Juhatuse liige on kohustatud vastavalt keeleseadusele valdama eesti keelt vähemalt B1 tasemel. 8.3.10 Juhatuse liikme võib üldkoosoleku otsusega igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda. Temaga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 8.3.11 Juhatuse liige võib juhatusest tagasi astuda sõltumata põhjusest, teatades sellest enda määranud organile. Juhatuse liikmega sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule. 8.4 Juhatuse pädevusse kuulub: 8.4.1 üldkoosoleku kokku kutsumine ning otsuste täideviimine; 8.4.2 Ühistu rahaliste vahendite valitsemine; 8.4.3 raamatupidamise korraldamine; 8.4.4 majandustegevuse aastakava ja aastaaruande koostamine, läbivaatamine ja esitamine üldkoosolekule; 8.4.5 Ühistu palgaliste töötajate tööle võtmine ja vabastamine; 8.4.6 Ühistu asjade puhul nõuete rahuldamine ja sisse nõudmine ning volituste piires tehingute tegemine; 8.4.7 elamu haldamine ja hooldamine või selle korraldamine; 8.4.8 majaelanike registri pidamine; 8.4.9 kohustusliku ettekirjutuse tegemine Ühistu liikmetele; 8.4.10 Ühistu liikmetele vajaliku teabe andmine. 8.5 Üldkoosoleku kokkukutsumine. 8.5.1 Korraline üldkoosolek tuleb kokku vähemalt üks kord aastas. Selle kutsub kokku juhatus. 8.5.2 Üldkoosolek tuleb kokku, kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda taotleb kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Ühistu liikmetest. Taotlus peab sisaldama üldkoosoleku päevakorda. Koosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul alates kirjaliku avalduste saabumisest. 8.5.3 Juhatusel ei ole õigus keelduda üldkoosoleku kokkukutsumisest, kui vastavasisuline taotlus on laekunud juhatusele järelvalvet teostavalt isikult (revident/komisjon). 8.5.4 Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette teatama vähemalt 15 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse ja kodulehel, kui see on olemas. Üldkoosoleku kutsel peab olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. 8.5.5 Üldkoosolekul võib osaleda ja hääletada Ühistu liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Isikud, kes ei ole Ühistu liikmed ja keda ei ole kutsutud üldkoosolekule päevakorras märgitud juhatuse otsusega, ei või osaleda üldkoosolekul ilma üldkoosoleku vastava loata. 8.6 Üldkoosoleku läbiviimine: 8.6.1 Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osaleb üle poole Ühistu liikmetest. 8.6.2 Kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, teavitab koosoleku läbiviija sellest kokkutulnud Ühistu liikmeid ja kannab selle fakti protokolli. Protokolli allkirjastab koosoleku juhataja ja protokollija. 8.6.3 Korduskoosolek tuleb uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala jooksul. 8.6.4 Korduskoosolekust peab ette teavitama vähemalt 7 päeva. Teade korduskoosoleku kokkukutsumise kohta peab sisaldama informatsiooni selle kohta, et tegemist on korduskoosolekuga. 8.6.5 Korduskoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui sellel osaleb vähemalt kolm Ühistu liiget. 8.6.6 Üldkoosoleku otsustusvõimelisuse määrajaks on registreerimisleht, kuhu kantakse Ühistu liikme nimi, korteri number ja allkiri. Volitatud esindajad kirjutavad registreerimislehele Ühistu liikme nime, keda nad esindavad ja volituse aluse. Volikiri jääb registreerimislehe juurde. 8.6.7 Üldkoosoleku juhatajaks on üks juhatuse liikmetest. Kohalviibijate hulgast valitakse protokollija, kes koostab koosoleku protokolli. 8.7 Üldkoosoleku otsus. 8.7.1 Üldkoosolekul saab otsuseid vastu võtta ainult päevakorras loetletud punktide osas. Üldkoosolek võib otsuseid vastu võtta päevakorra-väliste punktide osas üksnes juhul, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik Ühistu liikmed.
8.7.2 Üldkoosolekul on igal korteriomandil üks hääl. Sõltumata talle kuuluvate korteriomandite arvust, ei ole Ühistu liikmeks oleval juriidilisel isikul üldkoosolekul osalemisel rohkem kui pooli häältest. 8.7.3 Otsused võetakse vastu kohalolevate liikmete lihthäälteenamusega. Hääletamise korra määrab üldkoosolek. 8.7.4 Üldkoosolekult lahkunud liikme puhul arvestatakse, et ta on vabatahtlikult loobunud oma hääleõigusest. Kui üldkoosolekult lahkunud liikmete tõttu jääb koosolekule kvoorumist vähem Ühistu liikmeid, võetakse otsused vastu kohalolijate häälteenamusega. 9.7.5 Üldkoosoleku otsus loetakse üldkoosoleku poolt vastuvõetuks üldkoosolekut kokku kutsumata, kui vastavat otsust hääletavad kirjalikult kõik Ühistu liikmed. 9.7.6 Põhikirja muutmise otsuse poolt peab olema vähemalt 51% Ühistu liikmetele kuuluvate häälte üldarvust. Põhikirja muutus jõustub selle registrisse kandmisest. 9.7.7 Üldkoosoleku kohta koostatakse protokoll, millele kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. 9.7.8 Vastuvõetud otsus peab olema kättesaadav kõikidele ühistu liikmetele. Vajadusel määratleb üldkoosolek korra, kuidas konkreetsed otsustused avalikustatakse. 9. Järelevalve 9.1 Üldkoosolek teostab järelvalvet juhatuse tegevuse üle. Selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek valida revidendi (revisjonikomisjoni) või audiitori. 9.2 Revidendiks ei või olla Ühistu juhatuse liige ega raamatupidaja. 9.3 Revidendil on õigus kontrollida Ühistu vara, arveldusarveid, raamatupidamise dokumente ning nõuda selgitusi ja muud abi juhatuselt, mida revident vajab oma ülesannete täitmiseks. Revidendil on õigus viibida juhatuse koosolekutel ja Ühistu üldkoosolekutel. 9.4 Järelvalvet täitval isikul on õigus juhatusele teha ettekirjutusi. 10. Ühistu raamatupidamine. 10.1 Juhatus korraldab raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamise tavale. 11. Majandusaasta aruanne. 11.1 Pärast majandusaasta lõppu koostab Ühistu raamatupidaja raamatupidamise majandusaasta aruande ning esitab selle juhatusele tutvumiseks. 11.2 Juhatus esitab majandusaasta aruande, mis on eelnevalt revidendi poolt üle vaadatud, üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruandele kirjutavad alla kõik Juhatuse liikmed. 12 Ühistu lõpetamine. 12.1 Ühistu lõpetatakse: 12.1.1 üldkoosoleku otsusega; 12.1.2 muul seaduses ettenähtud alusel 12.2 Ühistu tegevuse lõpetamine ja selle likvideerimine toimub seaduses ettenähtud korras ja viisil. Põhikiri on kinnitatud 12.09.2013 üldkoosoleku otsusega.
